catching up

Vastuseks kommentaariumis esitatud küsimusele - ei, ma kahjuks ei jõudnud PÖFFile. Hästi kahju on küll, ent kuna pidin pühapäevahommikul varavara juba Tallinnas olema ja teeolud olid (ja on) nagu nad olid (ja on), sõitsin juba laupäeva pealelõunal linna.
Käisin iseendaga kinos sellegipoolest. Üksi kinoskäik muideks ei ole üleüldse nii jube, kui see kõlada võib. Kui keegi peaks muretsema selle pärast, et hiljem kellegagi filmi üle arutleda pole, siis sellega mul probleeme ei teki - ma saan endaga lihtsalt kõik arutatud, kui tarvis on.
Veetsin nädalavahetuse K. juures - jagades vastastikku maailmu, tehes plaane ning ohtralt tantsides. (Igijaurikud!) 
Sellest kõigest ma rohkem vast ei kirjutagi. Ta on inimene, kes mind maandab, ent kellega saan jagada kõikvõimalikke emotsioone ilma ennast kartmata (ja ka teda on ääretult raske ära hirmutada!). Peale seda nädalavahetust olen viibinud kui mingisuguse pehme mulli sees...väga sooja ja kaitsva mulli sees. Ma ei oska seda sõnastada, ent kindel on olla.

Tahaksin eilse näituse avamise pilte ka näidata, ent need pole kusagil saada veel.
(Alguse asi küll, ent mu tööd on kuni 30. detsembrini Rakvere Vahejaamas vaatamiseks üleval, kes tahab, mingu ja piilugu.)

Üldiselt esialgu aga:
- eksamite nädal
- jõulupeo kunstiline pool
- õdeloom tuleb kodusse
- jõulupidu
- hommik tööl
- Tallinn + proov + igijaurikud
- keika

... and there`s more to come, I think.

lembelaul

Sain teada,  et sõidan õdeloom Liisuga detsembris Soome. (Mis tuletas mulle meelde, et tahtsin juba ammuaega tagasi kirjutada ühest khuulist moefotograafia näitusest, mis seal üheskohas üleval on ja mida mu silmad ihalevad vaadata - nüüd saaks siis minna. Olen praegu tööl, õhtul otsin mõne stiilinäite ka, et mida vaatamiseks pakutakse, ehk mis on menüüs.) 

Ja mõtlesin, et keegi armas inimene võiks õpetada mulle, kuidas ühest blogist asju teise kolida ohutult ja nii, et midagi puruks ei kukuks. Raske on hoida eraldi, mis peab koos olema. tak.

Täna on reede jama ei lähe täna kohe kindlasti mitte välja jaurama (mitte, et poleks minna kuskile - kui ma viitsiksin, võiksin ennast ju Embassysse T. sünnipäevatuuri viimasele peole vedada... aga ma ei viitsi!) vaid ilmselt joonistan valmis tellimustöö kavandi, kolin bloogi (kui keegi ütleb, kuidas see täpselt käib), valmistan mõned materjalid homseks kohtumiseks "oma briti perega" ja lähen vaatan Anu üle mitme aja. Mis tähendab, et kavandi ja kolimise ja materjalide jaoks on aega umbes tund-poolteist. Ja ma põhimõtteliselt ei tee koolitööd täna. Eilne eksam lõi mul jalad ikka korralikult alt, ja ma lakun veidi haavu ja igisen selle ümber, et "ma ikka ei oska loogika-aineid ja tahaks ainult puhata ja mängida ja et ma olen veidi andetu ikka". 

Õnneks enne vaheaega tulemused vist ei jõua, üks põdemine järgmises aastanumbris!

Psühholoogia eksam õnneks on iisibriisi ja essee on eilse eksami kõrval üldse nagu lummelasta, arvan täna, ülbelt.

Sama ülbelt käisin ma eile oma lumehelbekese papudega ja kogusin imestunud pilke. Aga megasoe oli. Ja saapad on natuke nagu moonbootsid, ainult madalamad ja kuidagi... pisemad igatepidi. Ja valged. ja nahast. ja hõbedaste lumehelvestega äärtes. Väga khuulid saapad ühesõnaga. ja väga vintage. 

võtsin ette lugemiseks luulekogu, mille nimeks on "Lemberaamat", päris hea kraam on.

Ja kujundus on nauditav.

Sul ei läinud püksinööp kinni

Ma olla Sust mehe teinud

nüüd ma siis tean,

millest on tehtud

suured mehed - 

armastusest ja keeksist.

(Kadri Pettai)