Vastuseks kommentaariumis esitatud küsimusele - ei, ma kahjuks ei jõudnud PÖFFile. Hästi kahju on küll, ent kuna pidin pühapäevahommikul varavara juba Tallinnas olema ja teeolud olid (ja on) nagu nad olid (ja on), sõitsin juba laupäeva pealelõunal linna.
Käisin iseendaga kinos sellegipoolest. Üksi kinoskäik muideks ei ole üleüldse nii jube, kui see kõlada võib. Kui keegi peaks muretsema selle pärast, et hiljem kellegagi filmi üle arutleda pole, siis sellega mul probleeme ei teki - ma saan endaga lihtsalt kõik arutatud, kui tarvis on.
Veetsin nädalavahetuse K. juures - jagades vastastikku maailmu, tehes plaane ning ohtralt tantsides. (Igijaurikud!)
Sellest kõigest ma rohkem vast ei kirjutagi. Ta on inimene, kes mind maandab, ent kellega saan jagada kõikvõimalikke emotsioone ilma ennast kartmata (ja ka teda on ääretult raske ära hirmutada!). Peale seda nädalavahetust olen viibinud kui mingisuguse pehme mulli sees...väga sooja ja kaitsva mulli sees. Ma ei oska seda sõnastada, ent kindel on olla.
Tahaksin eilse näituse avamise pilte ka näidata, ent need pole kusagil saada veel.
(Alguse asi küll, ent mu tööd on kuni 30. detsembrini Rakvere Vahejaamas vaatamiseks üleval, kes tahab, mingu ja piilugu.)
Üldiselt esialgu aga:
- eksamite nädal
- jõulupeo kunstiline pool
- õdeloom tuleb kodusse
- jõulupidu
- hommik tööl
- Tallinn + proov + igijaurikud
- keika
... and there`s more to come, I think.
Tähelepanu! Oleme hetkel kesk uutmist ja taasdisainimist. Vabandame võimalike ebamugavuste ja veidrate kujunduselementide pärast!
2 kommentaari:
Kärt, mu lemmikumad väljaskäimised on üksinda kinoskäimised!!
selle kannul on tihedalt tantsimaskäimised ja kohvikutamised, aga kõige toredam on üksida kinos käia, kui üldse kuskil käia, ja kellegagi.
üksinda kinos käia on natuke ikkagi jamam kui kahekesi.
tihedalt kannul on üksi magamine, lihtsalt nii igav on!
Postita kommentaar