*

Ma olen viimased neli tundi istunud ja kirjutanud. Aknast paistab ookean, móónast on saanud tóus ja páike vaheldunud vihmaga (ja jálle vastupidi).
See on nii imelik, kuidas see aeg on lihtsalt kuidagi voolanud.Olgugi, et kirjutamise teema hetkel just kergete killast ei ole, olen ma seda protsessi nautinud, mingil tohutult imelikul viisil. Teraapiliselt, ehk? Eneseanalúús ja -ravi ja metatasandid ja kóik muu selline.

Ah, ma ei tea.. kas see konkreetne postitus on puhkepaus tósisest kirjatóóst vói enda váljaelamine vói lihtsalt igatsus blogimise járele vói ma ei teagi mis...
Ilmselt kóike seda natukene, eks.

Lópuks ometi on mu kirjutamisemojo tagasi. Ja selle úle olen ónnelik.
Palju muu úle ka.

Ma olen viimasel ajal pildikeeles ehk veidi aktiivsem, uurige SIIT. Mulle sobib see instagrami formaat kuidagi. Selline ilusate hetkede jagamine ja nágemine teevad mind róómsaks. Ja ma arvan, et see on ainult hea.