Pudruportsud on juba keresse keeratud, vaikselt jood veel kohvikest ja vaatad aknast válja.
Mónikord satub kass hommikul hoovi ja kerjab piima. Meil káib úks siin kúlakorda, kutsume Miisuks. Pai ei taha, aga piima noolib. (Ja paar korda on ta koos kaaslasega tulnud - kes náeb válja natuke nagu see kass Shreki multikast. Kutsume teda Antonio Banderaseks. )
Siis vóib-olla tatsame óue, vaatame, kas on tarvis lillekesi kasta (enamasti pole, sest óósel on sadanud) vói midagi muud asjatada (náiteks Tambsu arvates on oluline sáttida pisikesi tuuleveski-lillekesi ilusasti ritta mónikord).
Siis tulen jálle tubaje, panen kohvivee úles, et ikka korralikult árgata, raadio mángib (reedeti on rokenrolli hommik, siis tantsime).
Peame plaani, mis páevaga peale hakata.
Kui on eriti ilus hommik, toob postiljon kirju (mitte arveid ega reklaamlehti). Peaks tellima ajalehe, oleks vahva teda kohvi kórvale sirvida...
Teinekord on veidi karupoegpuhhilik tunne, alles ju hommikusóók lóppes, ja juba on "paras aeg enne uinakut midagi póske pista" (pónn sóób viis toidukorda páevas ja ma proovin ka samas rútmis olla).
Ja siis tulebki juba márkamatult uinakuaeg kátte. Mis minu jaoks táhendab aega kirjutada, lugeda, oleskleda (vói uinakut pidada)...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar