...
Kolm kummalist must-valget tegelast jalutavad karkudel mööda tänavaid. Nad lähenevad pealtvaatajatele ning sosistavad neile kõrva salapäraseid muusikalisi mõistatusi. Oma pentsikutest muusikainstrumentidest lasevad nad kuuldavale kõiksugu meloodiaid ning hakkavad siis tantsima. Olles korraga nii koomilised kui ka südamlikud, viivad need kolm kentsakat tegelast publiku rännakule oma muusikalistesse fantaasiatesse.
Autor: Jean-Baptiste Duperray
Lavastaja: Jean-Baptiste Duperray koostöös kunstnik France Chaponiga
Mängivad: Axelle Fuchez, Françoise Susanne Hueso, Véronique Ghislaine Carmen Darde ép. Dore
Ausalt öeldes on minu jaoks täielik grand mystère, kuidas on voimalik korgetel karkudel püsti püsida...
Aga tantsida, joosta, ühelt jalalt teisele hüpata...
Kaugelt kuulates meenutavad nende instrumendid kirikukellasid... mis etenduse käigus kõikvõimalikke ja - võimatuid palasid omavahel vahetavad... Klassikaline muusika vaheldub Bob Marley'ga ja vastupidi. Ilus!
Veidi shokeeris hetk, kus muusika beebinutuks muutus. Shokeeritud said ka kõik läheduses istuvad põnnid, kes ühiselt kisa tõstsid.
Tegemist on väga kõrget füüsilist võimekust nõudva etendusega, välja tuuakse silmapaistvaid tänavateatri elemente ning suhestumine publikuga on vaatemäng omaette, ent selleaastane etendus mind nii suurel määral ei vaimustanud, kui sama kompanii eelmise aasta etendus.
Kas teie käisite "Muusikalisi Noote" vaatamas? Mis te arvate?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar