but I could never find the words to say

ja nii vist ongi. Et kuigi oleks öelda, siis ei oska.
Olen korraga kukkunud, püsti tõusnud, edasi kõndinud, tagasi vaadanud, naernud, nutnud, plaane teinud, andestanud, vimma pidanud, avastanud... ja nii edasi. ja tagasi. Ja emotsionaalselt on nagu on (Isegi horoskoobid ja pendli-inimesed ütlesid IGALPOOL, et kaladel on  käesolev aasta pigem enesearenguliselt kasulik, ambitsioonide täitmise aasta, et igasugune romance on selline... pigem boonuskaardi omanike lõbu. Mul ei ole ambitsioonide vastu midagi. Pendli-inimeste ja horoskoopide vastu ka mitte. üht kahest usun lihtsalt rohkem.) -kõige parem oleks vist öelda, et loominguliselt kasulik seis - veidi SEGADUSE poole, aga mitte päris. Või ma ei tea ka. Hea segadus?
Jõudsin pühepäeval mere äärde ka. Mere äärde ja metsa.
Mu juurde on jõudnud palju head (aja)kirjandust ja filme. Ja muusikat. Ja ideid.
Ja vestlusi inimestega.
Ja ma ei ole veel kindel, kui hea see küll on, aga ka mõtisklusi enda seltsis.
Nulli elamise tunnet enam pole. Kui-palju-teed-palju-jõuad on rohkem. Ja mõtted mujal. Tegusad. Ja väldib ülemõtlemist. Ülemõtlemine tuleks ära keelata. Seadustega. Vangi ja hullumajja kõik, kes seda viljelevad! Vist.
Sünnipäevakuu, kevade poole astumine.
Tahaksin öelda, et pehmel ja kindlal sammul üheaegselt. Loodan, et jalg ei vääratu.