Apdeit - kõige vingem pilt meist ever!
(a.k.a Blair & Serena :D)
Kallervo Karu @ massiv drum-off
Suurem osa prallest leidis aset Kantsi
pargis hoopis - üüüülimõnus!
Andres ja Gunn ja Ekuuu
Kurm @ drum- off
Ühesõnaga - Massif Drum-off oli supperluks hea pidu!
MUUSIKA ja SELTSKOND ja KODUBAAR...
jee, noh.
Ja teisipäeval käisime Kantsis Sunfesti aftekal ka.
Awesome, awesome.
Pidu omadega on hea pidu, isegi, kui nädalavahetus algab juba teisipäeval.
(Rauno, Marii, mina)
Natukene on kahju, et ma ei saanud minna folgile. Aga ei taha rahatult sinna trippida ja lihtsalt olla.
Tahaks ikka kuulata ka, ja passi ostmine oli ikka totaalselt välistatud.
Kahju, kahju.
Aga samas, ma oleksin jäänud ilma nii vingest üritusest nagu Massif Drum-off; ma ei oleks saanud oma õega nii palju aega veeta ja ühesõnaga on igal asjal ikkagi kokkuvõttes kaks külge ja ma olen endale kätte sattunud küljega täitsa rahul.
(Muide, kes on huvitatud, siis Maria ja Elsa teevad folgil intekaid ja pilte ja lükkavad neid ilusti blogisse lugemiseks üles ka otse Viljandist. Tsekkige sellist kohta nagu www.paljadinimesed.blogspot.com )
Aaa, ma nägin veidrat unenägu ka täna.
Pidin minema mingi dšälendši raames mingit lippu ära tooma kusagilt platsi pealt; ja see lipp ei olnud nagu lipuvardasse tõmmatud vaid kuidagi maa peale kinnitatud neljast nurgast mingite vaiadega kinni või kuidagi, ja iga vaia juures valvas üks sõjaväelane. (ja tegemist ei olnud Eesti lipuga või üleüldse mingi riigilipuga mis oleks tundunud nagu reaalselt mingi riigi lipp).
Ja ma siis otsustasin, et "olgu, võtan kaasa siis selle siit"; tõmbasin vaiad välja ja pakkisin lipu ilusti kokku, nii, et ükski sõjaväelane ei teinud mittemidagi.
Järsku ilmus kusagilt välja meie esileedi Evelin ja küsis, et "neiu, millega te tegelete siin?"
ja selle peale võtsin ma taskust mingi eriti vinge bongi ja ütlesin, et "ei suurt midagi, mõtlesin, et paffiks äkki?" ja siis istusime muru peale maha ja paffisime Eveliniga koos.
:D
Ma ei kujuta ette, mida see tähendama peaks, aga ärgates oli ikka väga naljakas.
Tahtsin oma kaabut (ja püksirihma ja muid vidinaid) tagasi võtma minna (sest noh, mõnemehe arvates on "võta-Kärdilt-võimalikult-palju-kraami-ära-et-ta-mu-juurde-neile-järgi-tuleks" väga hea missioon), ärkasin tsut enne kuut korra üles isegi ja olin täitsa valmis isegi tuduriietes (peaaegu teise linna otsa) kõndima, aga ei hakanud niisama minema ja telefonile ei vastatud, seega leidsin, et rõdu all kisada ja oodata, et ta üles ärkaks, ei ole parim plaan.
seega - jätkuvalt olen kaabutu.
Thank you very much, hon.
Oh, ja ma lõpetasin juba ammu "Sinise Pärastlõuna" lugemise. Kellel huvi on, siis lugege kindlasti, sest Boyd-i sõnakasutus on väga mõnus ja tegevuse kulg on üllatav ning raamatu kulminatsioon on absoluutselt iga loetud lehekülge väärt.
Praegu loen Jan Beltrán-i romaani "Nora".
Kohati on ikka rõve ja võigas ja tegemist on tõsieluromaaniga.
AGA - väärt lugemine.
Kui homme hästi läheb, saab Peipsi äärde trippida, juhhei!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar