Täiesti kohutav... iga kord, kui ma teen omale ühe korraliku kange kohvi läheb mul süda pahaks ja ma ei saa hingata.
Käige põrgu, ma armastan kanget kohvi, eluaeg olen armastanud.. ja nüüd läheb mul pelgalt selle lõhnast süda pahaks. Ja kui ma seda joon, hakkab kõik peas kumisema ja mul on tunne, et ma kukun kohe ümber. Milleks seda siis vaja peaks nüüd olema?
Unenäod on nõmedad viimasel ajal. pea huugab ja hommikuti ärgates on mul hea meel, et ma kauem magama ei pea.
täna hommikul mõtlesin, kui kole koht maailm mõnikord on. lugesin Ilmar Laabani luulekogu ja kõik muutus veel hullemaks. Ilmselgelt on maailm üks ebaõiglane ja valus koht.
Hommikuse udu ja külma õhu ja karge hingamise koosmõju? ülemõtlemine? maailmasündmused?
Tahaks oksendada. Nina all aurav tass kuuma kohviga.
Kui ma saaks, vedeleksin ma terve päev kesk põrandat ja mõtleks maailma ilusamaks, aga maailmaparandajateks ei sünnita, vaid kasvatakse.. Ja ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, kuidas kasvada suureks.
Tähelepanu! Oleme hetkel kesk uutmist ja taasdisainimist. Vabandame võimalike ebamugavuste ja veidrate kujunduselementide pärast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar