töörahvas pühatseb

Päikeselaik. Keset tuulepealsust üksainus. Nii vähemalt tundub. Enesepeegeldus arvutiekraanil ajab vaheldumisi südant pahaks ja naerma. Teadmised tulevad justkui selgest taevast. Kas mõni neist on päris ja tõeline ja oma ?

Alles ma unistasin ajast, mil rohi oleks roheline ja päike nii kõrvetavalt soe..
Nüüd on see hetk käes, ja ometi ei ole asjalood loksunud paika nii, nagu mulle vajalik oleks või nagu nad mulle meeldiksid. Alati on miski puudu, miski liig tugevalt meie vahel ja ometi on kõik alles tulemas.
Häirib see mind?
Kõik on suhteline.

Tahaks jääda lebama ja pilvi vaadata. Jagada oma nägemust kellegi teisega, kes poleks ma ise. Ära tule lähemale, ma hammustan. Kas usud peitefaasidesse?
Ma hammustan, aga Sinu jaoks ei ole mu hammustus mürgine, kui Sa nii usud.
Kas usud?

I don`t take drugs. I am drugs. Ütles Dali ja oli kindel.
You are drugs, but you take them anyway. Miks Sina ei tea, et Sa mõjud nagu hallotsinogeen?
You take your scars and remind me your time before me.
Miks ma ei kuule Sinu mõjust Sulle endale?


Mulle ei meeldi perfektsus.
Küllap sellepärast, et ma ise olen segadus.
You wanna laugh, you wanna cry?


Naabrite jeep on nagu tank.
Kes on nii rumal, et tuua sõjatehnikat kodutänavasse?
Ärge siis vähemalt lapsi saage, kui nii rumalad olete.

„USKUMATU!“

Millest ma unistan nüüd kui päike on hele hele hele ja muru roheline roheline roheline ja maailmavaade selge selge selge ?
Tahaks, et kesk südasuve lendaks alla mõned üksikud lumehelbed, mida keelega otse õhust püüda saaks, pikk suvekleit seljas ja prillirandid näos.
Ma ei kutsuks seda utoopiaks. Oma viga, kui nõrgalt unistate ja madalalt lendate.

Ja veel unistan ma, et ma saaksin juba paljajalu hommikul õuetrepile minna, kohvitass käes ja vaadata veidi udusesse hommikusse, silmad unised.

Tahaks kilo jäätist järjest ära süüa ja tunda, kuidas keset kuuma päeva on sisemus nii metsikult külm, et lausa raske hakkab.

Wanna buy me a submarine?