Istusime Eevaga neli tundi mu toas voodi ees maas ja rääkisime maailma asjadest. Jõime teed, ja rääkisime, rääkisime, rääkisime, rääkisime... Ja jõudisme ühiselt ka üsna mitme selguseni .
Jõudu andis see vestlus samuti..ja oskust mõne küsimusega hakkama saada.
Hommikust-hommikuni sessioon saab olema täis pisaraid ja naeru ja kõike seda, mida me kolmekesi Kadri ja Eevaga nagunii juba jaganud oleme aegasid ja aegasid. ei taha siia kirjutada, et "ootan.!", pigem ihkavad sõrmed trükkida, et "värisen juba ette" või "pelgan". aga just kiusu pärast ei ütle kumbagi neist.
Tänasest üldiselt ? (oi, vabandust, eilsest!).
Magasin sisse, käisin koolis, pildistasin Eesti kergejõustiku tulevikku, sõitsin linna, käisin Novecentot vaatamas, toitusin, tulin koju, ajasin emmega paar sõna juttu ja siis tuli juba Eeva ja me pidasime ühe korraliku filosoofilise olemise ..
Väsinud, aga rahul oleks vist õigeim öelda .
Õnnelikkuse kohta ei teagi .
Ehk tõesti ka seda .
Uni ?.
Tegelikult mitte .
Istuksin hea meelega kasvõi kella kuueni, et siis kohe kooliks sättima hakata...
Iseasi, kas see plaanina ka kiiduväärt on.
Kuutõbine ?.
PEAN raamatukokku teavikud tagastama, nagu nad kirjutavad mulle. saab tehtud!.
Lõbunaiste naeruga, eal ei suuda harjuda ...
Magage, mu unetud.!
Tähelepanu! Oleme hetkel kesk uutmist ja taasdisainimist. Vabandame võimalike ebamugavuste ja veidrate kujunduselementide pärast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar