Hetkede ilu

Kaanisin kohvi, peaksin koristama. Ei viitsi väga.
Kuulan juutuubist Rahu laulu Liisi Koiksoni esituses, vägagi hea on .
Peaks empeka laadima lükkama, aga ei tea, kus empekas on. Juhet tean küll, aga sellest roosast jupatsist, kus muusika sees ja mis minust lahutamatu, sellest ei tea ma midagi.
Ma räägin - peaks koristama.. ehk siis leiaks selle julla ka üles :D.


Mul on Su hinge vaja, Sinu ilu vaja, Sinu rahu vaja mul on...

Tõsiselt ilus.
Mul on mullinätsu. Jejeje.
Dramaturgiat peaks tegema... aga ei tee vot . Peale jõuluõhtut hakkan tegelema sellega. Enne ei tee vist kiusust ja ajapuudusest.
Peame need jõulupühad ära, ja siis teeme dramaturgiaga ka finito..
(Ja kui aus olla nüüd, siis teha pole üldse vähe... Pigem lausa jõhkralt!)
27. on tähtaeg. Küll ma jõuan!

Kuulan depressiivseid Eesti väikelinnasid nüüd, ajab naerma ja samas veelgi rohkem naerma .
Ma ei tea, miks ma seda mainisin. Ju siis oli vaja.
Seal raha teenitakse toore jõuga.

Jutt läheb jauramiseks vist.
Jajaah, juba ongi, mis seal enam minna.
Lükkan koristamist edasi.
Jebedijeekas, õues tuiskab.

I`m off. Hoidke õhtuks pöialt.