kolmapäev, november 05, 2008

varahommikute hallus

täna on juba homme. nüüd juba praegu.
ja ma pole tükk aega ühtegi päeva nii kehvasti alustanud kui tänast. õigemini - ühtegi päeva pole nii kehvasti sisse juhatatud kui tänast.
sõnadest, millest ma ei hoolinud, said ühe hetkega teravad klaasikillud peopesades.
Ja ma olen rumal, nii rumal, et mind isegi natukene need sõnad kõigutavad. ei peaks. Väliselt kalk ja seesmiselt leegitsevalt kurb ?ka seda mitte.
we go blind, when we need to see. that`s how easy it is.




Tahaks selle sefiiripea juurde ära kaduda ja lihtsalt koos vait olla. midagi muud ei tahagi.

Kommentaare ei ole: