Avastamisrõõm.

*
Õrnus jäi aknale
Vaikus pühiti kokku
Surm ajab hulluks
Piin poeb aknast välja
Inimesed jäid kinni
Põlgus ahistab ahvatlust
Sõprus on praos
Jultumus jäi sündimata
Tõde on laes
Vale on katusel
Valgus on õrn
Pehmem on muld
Armastus põleb sisse
Ahnus kleepub seintel
Tavaline on purustatud
Kerge on mis
Muster on tilkumas
Uksel on ema
Aega on lõpuni
Kuul on läbinud hinge
Kiirus on meeletu
Meeletus on andestatav
Haigus õigib surmale lähemale
Näe – haletsus
Kuldsed on seinad
Kas näed nuttu
Minekul on seier
Hetk on tähtis
Nukrus on soem
Lõplik on tehtu
Määramist täis on sõna
Karjed on pehmed
Kildudeks on mõistus
Tükid on koos
Põrandal haihtumas on keha
Vihane valu on selguses kinni
Püüdlikkus näitab teed
Laual veereb raev
Hingeni on jäänud sammud
Põgeneda – kuhu ?
Külm on klaas
Oluline on hellus
Küll sa näed
Etturiks on lollus
Eilne on väärtus
Pea kinni kurjus
Suru käed mu kõrile
Ja tõsta mind taevani
Unustus viib karistuseni
Nüüd soovi midagi
Rahu
Vaid rahu
*

Aitäh,Miku.