olengi see.

Mulle meeldib, et mulle postkasti tuleb aegajalt muud ka kui ainult arveid. Eile sain ajakirja näiteks. 

Ema vaimustus mu prillidest ka, ja ütles, et

"Sulle sobivad need prillid, Sa oled näost selline... pontsakam."

ei saa sellele vastu vaielda, aga ikkagi. 

Nädalavahetus on kodune seekord, põhimõtteliselt ei tahtnud kuskile minna ega midagi teha - inimesi taga ajada ja "vaadata, mis saab" ei tundunud ahvatlevana. Hoopis vara magama minek ja hommikul voodis lugemine ja kohvitamine kes-teab-mis kellani. seega, olen veetnud ohtralt aega OLLES. mõttetasandil mingeid asju tehes ja pingutades niivõrd palju ainult, et oleks mugav ja hea ja võimalikult pingevaba (ehk siis, pesen pesu, kuna häirib, et mingi must kraam ees on, kui ma tahan olla rõõsa ja rahulik, etc.).

Kõige rohkem meeldiks mulle aga hoopis see, kui saaksin lõpuks öelda midagi, mis minuarust kõlab maailma kõige ilusamini ja mis on korraga nii õige kui õiglane. 

Ja et saaksin hakata oma eneseanalüüsi kirjutama, kui vaim ometi peale tulla kavatseb (ja kui kõik iseloomustused lõpuks kohale jõuavad.)