Tahtsin pikalt spekuleerida siin armastuse ja armumise ja tundmise ja tundmise mängimise üle, aga otsustasin siiski, et pole vaja ikka. Kõike on võimalik enesele sobivaks tõlgendada, samamoodi nagu ühele on armastus suurem kui teisele või vahel pattki on armastuse moodi (nagu Aapo Ilves kirjutas). Ja las jäädagi see siis pigem millekski, mis on müstiline, seletamatu ja igaühele oma. Isegi, kui see "miski" on vaid armastuse moodi.
Tähelepanu! Oleme hetkel kesk uutmist ja taasdisainimist. Vabandame võimalike ebamugavuste ja veidrate kujunduselementide pärast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar