bookstore classics

ehk, et "Kärdil on uus rubriik" (ehk et kirjutan-töö-juures-mis-pähe-tuleb).

lisaks kõigele muule on mul siin suurepärane võimalus inimesi vaadata (kui ma tahaks, võiksin "inimvaatlusi" läbi viia kasvõi 10 tundi järjest... eks kaudselt vist viingi tegelikult. kui just ei kehti selline... vaatad, aga ei näe printsiip.) ja see on osutunud põnevamaks kui ma oleksin osanud arvata. Näiteks on kinnitust leidnud tõsiasi, et eestlaste lemmikvärv on must/hall (et ometi välja ei paistaks!), ent leidub tegelasi, kes ka üleni hallis näevad välja üpris vaimustavad. ma ei saa öelda, et hulluseni inspireerivat palju näeks, ent samas, kui üldpildist mööda vaadata ja vaid detailidele keskenduda, võib siiski mõndagi märgata. (näiteks ükspäev käis mul poes maailmatuma nunnu mütsiga naine - müts oli valge, üleni pehme ja kohev ja nägi välja nagu jänes - kõrvade ja sabaga ja puha. ja see oli nii kohutavalt nunnu. kahju ainult, et kui seda ka mütsi omanikule mainisin, et minuarust on ta müts üks khuulimaid asju, mida ma näinud olen, muutus ta veidi kohmetuks ja ütles hästi tasa, et "selline lustiline jah teine..." ausõna, ma olin mütsist totaalses vaimustuses!)
Teiseks on selgeks saanud, et enamasti on laps nagu omaette liik - et teda enamasti ei arvestata kui isiksust ja omaette inimest, vaid kui omandit. Ja see natuke häirib mind, sest niivägatihti on nende "poolinimeste" arvamus ja vaade palju huvitavam kui "suurtel inimestel". Mõni laps on oma olemusega palju suurem inimene, kui täiskasvanu iial olema saab. On juba väiksena inimene suure algustähega.
Ja kolmas vaatluse tulemus ütleb, et Hesburger on tõeline publikumagnet ja suuremat rahvakunsti (mõnikord stiilis "äääää, ma olen paks, ma ei tohiks ever süüa seda, a ma ei suuda friikateta elada!!" või siis rahulikus "kuule, hull päev täna, söön, et parem hakkaks." võtmes) näeb suisa kolmel korral päevas - hommikul (enne tööd/kooli/peale pidu söömingud), lõunal ja õhtul (miski ei maanda pinget paremini kui suurem kogus rämpssööki!). Loomulikult on üksiküritajad ja monoetendusi võimalik ka vahepeal vaadata.

- ja ma ei ole siin üldse ülbe ega pahatahtlik. Mul on lihtsalt põnev inimesi vaadata. ja tegelikult ju alati hea võidab, teate küll!