PÄRIS väsimus. Millest mul õigupoolest väsida peaks olema, ma mõtlen ise siin. aga samas, võibolla mingid lihtsad ja igapäevased ja harjumuspärased asjad on nii ilmselged, et jääb ülemäära palju aega mõtete jaoks. ja see mõtlemine või mingid teooriad või arusaamad, mis tekivad, need väsitavadki?
Hommikul ma jooksma ei jõudnudki.
Magasin 14 tundi järjest ja siis tegutsesin kodus ja õhtupoolikul oli pildistamine ka. (materjali saab hiljem näha)
Homme tahaks minna ikkagi. Joosta ja mittemidagi mõelda. Lihtsalt - mina ja asfalt ja sammud. (kõlab nagu mingi labane reklaam, aga siiski - see tunne, mida jooksmine tekitab on üllatavalt hea.)
Täna helistas R. ka. Tööajal. Ja küsis, et: "Kärt, mis Sa arvad, kui palju maksavad piletid Münchenisse, kui ma nüüd kohe tahaks minna, reedel?" ja siis kolasime koos netis - mina omas kodus ja tema kontoris (vahepeal teise telefoniga töökõnesid vastu võttes) ja püüdsime parima hinnaga pileteid.
Ausaltöeldes ma ei teagi, mis lõpuks sai - et kas läheb spontaanseks reisiks tal, või ei. Ja see ei olnudki see, miks see kõik nii tore oli. vaid selline... lõbus koos jauramine ja arutamine. ja see on kena, et isegi, kui muidu on kiire, siis niimoodi on aega. jah. naissnaiss.
mis puudutab minu nädalavahetust, siis ei, Münchenisse ma just lendama ei kipu.
Laupäeval võib mind kohata näiteks sellisel üritusel:
vot sellised lood.
ilmselt mul oleks päris mitu asja veel öelda, aga praegu ei jaksa. ja ei viitsi vist ka.
eks hiljem, kui veel tundub, et tasub öelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar