Hetkede ilu

Avastasin just, et V. on täna viimast päeva alakas.
Päris hea. Tuleb tähistada. hahahaa, tünks, tähistada saab alles ülehomme. Ja homme on tööpäev ja Roun peab sünnipäevakest vist ja laupäeval on Fibit kuhu ma tahaks minna (kesse tuleb muga, ah??) ja kangapoode peaks minema revideerima ja laupäeval on Rouni päris sünts ka. (Kui palju sünnipäeva ühte nädalavahetusse mahub, ei tea.)
Ja pühapäeval peab õmblema valmis selle friking jaki ja sinna alla käiva pluusi vähemalt, muidu on asi veel rohkem pekkis kui enne. Ja üllatus üllatus, ma ei suuda seda jakki vamis konstrueerida, sest mul on vaja SÜÜA koguaeg. Jah, söögi pärast ei saa lõiget teha. sest see nõuab nii palju mõtlemist ja ARVUTAMIST ja see ajab mu aju omadega täiega närvi ja ma pean sööma, ja söögi tegemine/otsimine kapist võtab aega ja siis ma olen väsinud ja ühesõnaga loll, kes vabandust ei leia, noh.
Ma olen täna ka labaselt palju söönud juba. Ja ma olen kaks ja pool tundi üleval olnud. Oleks siis hommikul jooksma läind, ei, ma SÖÖN, ma ei saa minna.
(Ja mitte, et mul oleks söögi vastu midagi, aga ma kardan lihtsalt, et mu 32 suuruses mantel mis ma tellisin, ei lähe mul eest kinni ka kui ma samamoodi edasi lasen).
Muidu tahaks seda ka mainida, et ma naersin täna hommikul mingisugune uskumatult kaua, kui ma tulin magamistoast välja ja esimene asi, mida ma kuulen on see, kuidas mu vend Käsna Kalle naeru järgi tegi... samal ajal hakkas see tegelane telekas ka naerma ja see oli niiiiii naljakas, et ma naersin ja kõõksusin keset koridori selle naeru käes. ja ei saanudki pidama üldse. Lõpuks lõpetasin ära ikka, tõusin maast püsti ja läksin... dum dum dum - SÖÖMA muidugi!