Ärge saage nüüd valesti aru - ma kohutavalt armastan suve ja nii, ja mulle meeldib, et meil on neli aastaaega ja puha, aga hetkel ma tahaks küll, et talve poole kiskuma hakkaks.
Mitte, et mul oleks midagi sooja ilma vastu. aga siis ma võiks vabalt mingi nelja kampsuniga ringi tuterdada ja vaikselt toriseda ja keegi ei paneks seda absoluutselt tähelegi. Sest Eestis toriseb iga inimene, kui hakkab külmaks kiskuma, ja ma ei peaks ainus tigepundar olema. Ja ilma üle ma üldse ei vinguks, vaid ma saaks omad muud vingumised kohandada ja ei peaks päevast-päeva ringi käima nagu valge vares ja oma soovi sitasti öelda naeratuse taha peitma ja halva mängu juures head nägu teha, sest meil on praegu suvi ja kõik on koguseeaeg nii rõõmsad ja säravad ja suurte plaanidega, et hakkab tunduma, et ma olen ikka miskil kohal väga mööda pannud millegagi, ja nüüd ei saagi kunagi oma suurt plaani kätte, sest ma ise ei ole piisavalt suur. ja piisavalt rõõmus-särav-õnnelik-hea inimene.
ja mul tuli täna kampsunikandmise isu ka.
(Muidu suvi meeldib küll.)
3 kommentaari:
true story
Raske on tige olla, kui ühiskond rõõmu peale surub ja käsib ilustarklheajaviisakas olla.
(Nagu Requiem For A Dream-is see TV kutt: "Be exited, be, be exited!")
Postita kommentaar