Let the morning light in

Eilne õhtu kujunes siiski koduseks - hakkasin vaatama Sõrmuste Isanda esimest osa, ent jäin tukkuma ja kui R. poole ühe aeg teada andis, et ta on pokkeri finaalis, siis ma arvasin, et magan kuni ta seal lõpetab ja kütab peale seda Võska poole. Ärkasin täna hommikul kell 9 ja täitsa omas kodus. Ma ei tea, telefoni äratus ei olnud häält teinud, minu andmetel kõnesid ka ei olnud. Aga ma sain end välja magatud, mis on samuti üsna positiivne.

Samuti ei jõudnud ma D.R.A esinemisele (samuti Võsul; praegusel ajal peaksid nad seal tegevad olema) - mul on kahju. Aga samas tean, et nad saavad supperhästi hakkama ja muretseda ei ole vaja.

Lihtsalt ei jaksanud ma.

Leian hetkel kõikvõimalikke lõikeid ja kavandeid blogidest, peaks pooleliolevad õmblustööd-ideed ära lõpetama ja peas olevad teoks tegema. (Jälle on tuur peal, sesmõttes, et mu sinine kleit sai reedesel pralletamisel ooooohtralt kiidusõnu-komplimente, ja mulle see ainult meeldib - see sinine kleit on mu lemmikasi ja kõige paremini õnnestunud isetehtu.)

Loen Renee otseülekandeid Prantsusmaa tripilt (thank you, macbook!), kadestan, samaaegselt tunnen rõõmu ja lähen haaran köögist veel ühe tassi kohvi.