Aga las ma lähen. Eneseväärikus ja põhimõtted maksavad ka midagi. Isegi rohkem kui arvata oskaks.
AGA. Juba järgmine nädal saab Spontaansele ära sõita! Ja ma luban, et ei mõtle selajal ühtegi lollakat ülemõeldud mõtet, mis kusagile ei vii. Ja kui tahan, ei tee terve päev mittemidagi. Ja minipuhkus suure puhkuse tundega on just see, mida väga vaja on.
Ei jaksa ära oodata.
Nii hea, et ma ei viitsi enam kõikvõimalike teemade peale, mis mind ülinärvi ja vihale ajavad kisada ja vaielda ja eiteamisveel. Ma pigem lasen mööda minna ja kõnnin minema võimidagi.
Vanadus vist. Või siis, et "I`m kind of a big deal" ja ei lase enam endale kõikvõimalikku saasta öelda.
jee.
2 kommentaari:
Meh... Kellegi teod ei tohiks olla väärt Su viha või pettumust või üldse ühtegi pähhi tunnet...
Muidu, tahtsin tegelikult seda öelda, et tore oli Sind näha, aga ma ei saanudki aru, kas Sa tahtsid minuga millestki täpsemalt rääkida või lihtsalt? Jäi tunne, nagu me ei rääkinud ikka piisavalt vms. Kuigi, me olime mõlemad *kergelt* vintis ka... Aga siiski... ?
Puu-pai
Oijah. Saan hakkama, ja kasvatavad tugevamaks, ma tahaks uskuda:).
Aaga jaaaa, niiiii hea oli juttu ajada ja nii ülemõistuse tsill ja tore ja vahva oli.
Ei teagi, kas mul oli tol hetkel miskit konkreetset plaanis jutustada, aga igakord võiks rohkem!:)
Ma usun, et jõuame. SUVIIIII!!!
Paid, ja aitäh, Eliiseke!:)
Postita kommentaar