Viimased maeiteamitupäeva on selline mereäärdeigatsus olnud, et ise ka enam ei usu.
Tule rutem, eksamivaba aeg!
üldiselt on kiire. ja on samas ikka aega mingeid tobedusi omas peas edasi-tagasi kedrata.
(Oh püha lihtsameelsust! )
Natuke kardan selle kuu lõppu ka. Noh, tundub, et taaskord on õhk paksult muutuseid täis... või siis vähemalt midagi sinnapoole.
Eile meenus, kuidas mulle meeldib vihmane ilm. Ja just suvel ja mõnikord.
Anuga tuiasime öösel ringi, vihma sadas ja juttu sai ajada täpselt niipalju kui parasjagu vajalik tundus. Ei ühtegi üleliigset sõna, ei ühtegi valestimõistmist. Hea. Hea, kui selliseid inimesi on.
Tuleb vist julgeks hakata, mõtlesin praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar