Oijah. Eile oli üle mitme aja päev, kus oli korraga niiii palju head, et ei mahu äragi. Sõltumata palavikust läksin hommikul tundi andma; siis Silveri juurde (- ooooohtralt kino Verneri, Silveri ja Anuga!); sealt Arti teed jooma; sealt Anuga Kundasse (- 3 tundi tantsu! ja apppi, kui tublid noored on! kahe prooviga teha sellised asju, kui nad enne tantsinud pole... wow.); ning siis kojukojukoju. Palavik on täna ka veel alles, aga lihasvalu on vähem (pealetreenimine?) ja kuidagi natuke positiivsem on olla.
20 minuti pärast tuleb Anu hommikukohvile, mis on tore.
Mu sõbrad on mu püsisuhe!
Can't you see the faces melting as the sun rains from their eyes,
Go on and keep your head with the hearts that you left behind.
Go on and keep your head with the hearts that you left behind.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar