pühapäev, mai 09, 2010

I was bruised and battered, I couldn't tell what I felt.
I was unrecognizable to myself.
I saw my reflection in a window, I didn't know my own face.
Oh brother are you gonna leave me wastin' away
On the Streets of Philadelphia.








Pesin nõud ära just. Hingata on täna raskevõitu millegipärast. mul on maasika-apelsini kiselli, mis on hapu ja seega hea. Ja emadepäev on ka. (ILUSAT EMADEPÄEVA!)
Ja kuulan Bruce`i üle mitme-mitme aja (ja on sama hea kui alati on olnud. Ja tuletab meelde, kuidas esimest korda Keila korterisse sõitsin rongiga ja kuulasin "Streets of Philadelphia"-t terve tee. ja kuidas päike rongiaknast sisse paistis ja oli soesoesoe ja. Miljonit väärt mäletused.).
Maailm. Minu inimestega maailm.
Oh kesta kauem, kesta kauem veel.

2 kommentaari:

Maria ütles ...

kolab faustilikult see viimane lause :)

Kärt Mirtel ütles ...

Tänan :)