kolmapäev, märts 25, 2009

Standing by a broken tree
Her hands are all twisted,
She's pointing at me,
I was damned by the light comin' over
all as she spoke with a voice that, disrupted the sky.
She said, "Walk on over, yeah to this bit of shade,
I will wrap you in my arms and hold you safe,
"Let me sign, let me sign"..
/RP. "Let me sign" /

Nii müstiline ja nii kaasahaarav ja nii .. mõjutav on see lugu mu jaoks, et ma ei hakka seda isegi kirjeldama. Mu oskused on vähesed ja sõnu jääb puudu .
See hetk. Need hetked. Sellised hetked. Kus õhku jääb puudu. Kus nagu polekski mitte midagi hingata. Hetked, mil tead, et kohe saavad need läbi . Aga ometi kestavad nad edasi. Ja siis juba tunned, kuidas need nagu ei lõppekski mitte kunagi.
.. Ja õhku ei ole. Ja jaksu ei ole.
Ära unusta hingata .

Kommentaare ei ole: