Kitarr on nüüd tänu Liisule hääles, aga idülli lõhub mõnuga see, kuidas ma seda kohe üldse enam mängida ei oska.
Pole niii ammu isegi mitte üritanud, et lausa kahju on.
Pean majandust õppima homseks ühiskonna tööks, aga ma kohe üldse ei taha ega jaksa veel. Õhtu on veel pikk. Täna ma lausa sunnin end hiljem magama minema, nägin täna öösel niiiii vastikut und, et tükk aega ei taha magama jääda - saingi öösel vaid nii magada, kui klappidest muusikat kostus. Kergelt hullumise äärel vist siis.
Liisuga poodi kõndides nägin Teda ka. Lehvitasime ja naeratasime vaikides, surusin mantlitaskus küüned peopesadesse ja hoidsin end vaos, et mitte närvi minna/äkitisi kurvastama hakata või muud taolist. Oleksin tahtnud juttu ajada, kui aus olla. Aga noh, seekord siis nii, mulle endale on ka parem, kui ma niimoodi ei kiirusta ja end hulluks ei mõtle ega pinguta.
Madhouse.
Homme tuleb raske päev. Praegu tundub nii.
Saan homme ilmutusest oma järjekordse filmitäie zeniiiduga tehtud pilte ka kätte.
Seegi hea.
Reedel on aega ohkuimitu. Hakkan vist järjekordselt remondiga tegelema.
Annab tegevust ja annab aega endaga olla.
Jess, mul on praesaia!
Tähelepanu! Oleme hetkel kesk uutmist ja taasdisainimist. Vabandame võimalike ebamugavuste ja veidrate kujunduselementide pärast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar