pühapäev, märts 08, 2009

before I get my chance to ride .

istun voodil, läpakas süles, muusika kõvasti mängimas, päike aknast paistmas ja tühjast koridorist kostub ja kajab kõik nii ilusti tagasi .
Väljas on nii nii soe ja nii nii valge ja nii nii nii hea on miskipärast .
Lumesulamisvesi .
Valgete ketside vooder on mu rõõmuks ruuduline .
Tahaks keerutada end keset tühja platsi, laia kleidi ja õhukese mantliga ja nendesamade ruudulise voodriga papudega, klappidest kostmas Genialistide "Ma olen sinu" ja kõik oleks niii hele, nii hele ...
ere kevadpäike pimestab mu silmi, kui ma kaua-kaua vaatan valgeid pilvi .
Oleks minu teha, ei paneks ma koidori enam ühtegi mööblitükki .!
Vaid kõlarid, muusika ja valgus oleks see, mida vaja .
Kunagi omaskorteris võiks mul olla selline ruum, kus peale muusika ja valguse poleks midagi .
Imeline.

Kommentaare ei ole: