kolmapäev, detsember 10, 2008

unelugeja, peaaegu sama hea kui sammulugeja ...

Palju mandariine, teed, lihtsaid sööke, pikutamist toapõrandal, jutustamist ja maailmaasju Sviakesega, õues tatsamist, ketsipilti, lund, rõõmu, ühiseid mälestusi.. seda oligi mu õhtu täis.
Ja mul on hea meel. Meil on alati vahva.
Nagu Svea ise ütleb: "Ah, minge p*rse, mul on iga päev hea!" ja nii meil kipubki olema.
Jõudsime täna järelduseni, et mehed on rumalad ja enamjaolt üsna ükskõiksed .
Nojah, eks ta ole. Varsti lähme taaskord trenni..ja kui hästi läheb, siis laupäeval lähen ta võistlusi pildistama. Loodan, et saan ja jõuan sinna .:)

Eile kaotasime Nukiga oma närvirakke üsna suure osa. Mõned noored inimesed on täitsa kasvatamatud, kahju küll . Naisolevustele ikka kallale tulla ei sooviks ju...
Lõpuks muidugi vaid naersime selle üle, ostsime mandariine ja jäätist ja ronisime minu poole.

Käte peal on mulle mingi imelik allergia tekkinud. Ma väga loodan, et tegu pole mandariiniallergiaga. Ma ei saa olla neid söömata.!


Muud suuremat polegi öelda vist.
Aaaa, seda ka, et Rennet, Markko ja Janar ongi kokku õed Puugid ja Pudi .:D
Issand, ja tükk aega pole me koolis naernud nii palju kui täna bioloogia tunnis...
kas just Lillekooli filiaal, aga naeru oli küll ülemäära paljupalju.
Joonistaks see õpetaja meile igapäevaselt tahvlile pikkade kätega "inimesi", oleksime me kevadeks kõik naerukrambi sixbackiga. :D.


Ja nüüd. Head und, paksukesed.!

Kommentaare ei ole: