powerrangers

mõtlesin teile oma nädalavahetusest natuke jutustada. õigupoolest juhtus täitsa ohtralt ja emotsioonid käisid samuti seinast-seina . aga ma arvan, et hakkan algusest peale ja vaatame , mis välja tuleb :)



Reede, 3. oktoober.



Õpetajatepäev alustuseks. Kuna me Liinuga pidime veetma päeva esimese klassi õpetajatena, olid ootused kõrged ja minul hommikul igaljuhul jalad värisesid küll, kui klassiuksest sisse astusin ja palusin klassil tunni alustamiseks püsti tõusta .

Matemaatika (töölehed, meie proovilepanek, joonlaua ja kääride konfiskeerimine); Muusika (ohtralt külalisi - "Koristaja" a.ka Martin, "Arstid" Merily ja Taavi ning "õppealajuhatajad". Kui mu mälu ei peta, siis Mirell a.ka sekretär ja Triin a.ka õpetaja psühholoogia astusid ka korra läbi.; mängisime junsudega mingeid mänge ja üldiselt oli kisa palju.), vahetunnis käisime nubludega söömas. suures majas, niiet saime ka teisi natuke vaadata ja nende kostüümide üle irvitada:D peale seda kaks kunstiõpetust, kus selgus, et joonistamine on võti lasteni.! Kõik olid rahumeelsed ja asjalikud ja joonistasid rõõmuga õpetajale kaarte. Liinu õpetas lapsed vareseid voltima ja mina fotoshuutisin klassi. jebedijee, sellega võis lausa rahule jääda. nemad olid harjunud meiega ja meie teadsime neid .jeekas.

pärast tundide lõppu siis kerge aktus (Kriss valges frakis ning hõbedastes pükstes ja tantsivad/jooksvad "balletipoisid " olid ülekõige ikka.!;D) ja oligi õpetajate päev läbi.

*tahtsin siia pilte lisada, aga arvuti jooksis kokku. panen siis järgmisesse posti ehk... kui laseb :D*

ühesõnaga, siis käisin Keiuga korra põhjakas ja siis kojukoju. jalad olid kontsadest küll täitsa aiaiaiii...:D

sättisin õhtuks vaikselt ja tiksusin korteris ringi. viiesega linna, sain Krissu ja Mihkliga kokku ning linnuse hooajalõpupiduuu...;)

Kuna tegu oli kostüümikaga, oli kohal ikka igasugu tegelinskeid. (Alates Cleopatraga lõpetades Batmaniga :D)isiklikult etendasin siis PINGVIINITAR Lolot :D. Oma valge frakiga olin päris norms isegi.., mul oli sellest ainult kahju, et Teesi ei saanud tulla. nojah, mõistan, mandliopp ei ole naljaasi...(parane heasti , kukkel.!)

igaljuhul, nalja sai ohtralt. kõik need ühispildid ja niisama pildid ja poseerimised ja tantsimised ja ülesöömised ja tsitaadiklassika ja Päiksekõne ja meie, kostüümides ja kõik see rahvas... toreoli.!

Kella kolme aeg sattus Kaidu ka linnusesse.. ja me otsustasime Krissuga, et nüüd lähme koju ära küll. Kaidu oli nõus sõitma ka õnneks.

kella poole neljaks olin kodus ja teki all. Ja ausaltöeldes ei olnud mu vaimne seis sel hetkel üldse kiita.. kuidagi äraütlemata kurb ja paha oli . (nägin pealt, kuidas tee ääres üks maja põles, kui linna sõitsin.. öösel tagasi tulles kustutati seda ikka veel. Sõitsin ja ühel hetkel hakkasid lihtsalt pisarad niimoodi voolama, et enam ei saanud üldse pidama... nukrus võimutses üle. Kaidu viis mu kooli juurde ära ja sealt koju kõndides oli ümbrus täitsa hall - lihtsalt nutsin nutsinnutsin.. lootsin, et nendega saab kõik korda.. samas oli kuidagi ikka raske. empaatia ? inimlikkus? lihtsalt mõju?.. ei teagi.)magasin raskelt raskelt.. isegi füüsiliselt halb polnud. ei olnud kõhu- ega peavalu ja muidu tüüpilisi peale-pidu-häireid. lihtsalt .. kõik oli hall ja kurb ja raske oli olla. magasin kõhuli, et seljale tiibu saada, aga hommikul ärkasin ikka endana.

Oli Laupäev, 4.oktoober.

kell võis olla midagi seitsme tuuris kui ma voodist välja ronisin ja pessu läksin. lasin tükk aega veel endale niisama pähe voolata. kurb enam niiväga ei olnud. lihtsalt oli tobedalt kinnine tunne. istusin dušikabiini põrandal, lõdisesin ja mõtlesin.

siis tegin suure suure tassi vaarikateed ja meisterdasin juustuvõileibu.

ajasin Raidi ja Reimo üles neile helistades ja tuletasin meelde, et "täna ongi see päev kui me metsa lähme." nimelt siis rmk metsaga mestis päevale Oandule.

kümne aeg läks buss. ja õnneks oli ilma ka sellejaoks selgeks löönud, elu tundus kirgas ja elamist väärt. Ja Oandu oli tõsiselt ilus. (Etteruttavalt võib öelda, et eneselegi üllatuseks kohtasin oma emmet ja venda ka seal. olid ema sõbrannaga kohale tulnud. ma ei teadnudki:D).

Võtsime ette matkaraja. päike paistis mõnusalt, mets lõhnas, kõik oli täis rahu . ka meie. tatsasime rahulikult, ilma kiirustamata, jõime vahetpidamata teed, ajasime juttu ja puhkasime mättal istudes jalgu, pildistasime ja sõime võieibsikud.

tundsin end hästi, üle väga pika aja. tundsin end mitte hetkeks-on-hea-olla hästi, vaid sellise püsiva rahuga täituvalt hästi. meie kolm oleme powerrangers ja väiksed hipikäkid.:D nagu selgus .

koju jõudes olin vässväss.. pikutasin tugitoolis ja vaatasin taaskord Gossip girli, mis seegi kord ei andnud väga elamust. lihtsalt, olin.

õhtul, hiljem, läksime Raiduga välja, ostsime poest Pepsit ja lehmakomme (milline retronight!)viisime Reimule raha ja jutustasime üsna pikalt jälle korvpalliplatsil. tegime plaane kolmapäeval pildistama minna.

pühapäev, 5.oktoober

õppisin, lebotasin, sõin kaneelikukleid... olin.

seisund ? ei teagi.

jutustasin mitmete inimestega nii msnis kui telefonis.

tegin emmega süüa ja olin.

olinolinolin.

läksin vara magama. olen üldse viimasel ajal nii väsinud koguaeg. pime on, mis teha .



täna on jälle esmaspäev. mulle ei meeldi esmaspäevad.

olen vaimselt ja ka füüsiliselt väsinud ja hommikul ei saanud üldse maast lahti.

tunde oli palju ja keemiat käisin ka vastamas.

nüüd lähen vist korra välja.

muud ei tea, ei viitsi mõelda ja teha ammugi mitte.

Maku pärast olen veidi mures ja teha ka midagi ei saa. olgusiisnii.



Aviaton - you were my everything on veider laul. pole üldse minu žanrgi, aga miskipärast see meeldib.

imelik.