vihma sajab ja öösel tuli äikest kõvasti .
tirin muusikat ja mõtlen mõjudele. sellele, kuidas sõnad võivad kergesti haiget teha, luua assotsiatsioone, olla inspiratsiooniks ja õpetada.. iroonilised mõtted ja äratundmised.
Damien Rice - Lonelily on praegu küll nii teemasse, et ise ka ei usu .
And now you're coming home
And I'm trying to forgive
You're coming home
And I'm trying to forget
You're coming home
And I'm trying to move on
You're coming home
And you haven't called yet .
Läheb mööda , ununeb, saab ajalooks.. ongi juba ununenud, saanud ajalooks, on möödas..
ja samas mõjutab mind siiamaani.
lõpeta valetamine.
või õigem vist oleks öelda, et lõpeta tühjad ootused.?
igatahes.
lõpeta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar