kuulan Queeni ja kuidagi raskevõitu on. mitte sellest, et ma Freddy Mercury saatusele mõtlen ja lauludest ettekuulutusi kuulen, vaid hoopis teadmata põhjusel.
selline. tobe teadmatus ja suutmatus ja oskamatus on. et ükskõik, mida ma ka ei teeks, ei ole miski ikka lõppkokkuvõttes piisavalt hea ja optimistlik. ma ei oska inimesi lohutada. ma ei saa endaga ka hakkama. mis minust niimooodi saab.?
võibolla on tegu valuvaigistite üledoosist tingitud alateadlike valumõtetega.? ma ei viitsi lihtsalt uuesti kõrgelt kukkuda. tahan, et seekord läheks kõik nii nagu peab. ilma kõrvaliste sekkumisteta. tahan, et oleks rahu ja päikest ja positiivsust. ma tahan head. aga kas ka saan.?
kas ma oskan realiseerida oma soove nii, et ka teistel oleks hea. et inimesed ei peaks minu pärast kannatama ega kõrgelt kukkuma.?
kas ma oskan olla piisavalt hea.? tunnen ennast piisavalt hästi, et teada, kui õudne iseloom mul olla võib. kas ma oskan end vaos hoida ja samas ennast mitte ära kaotada.?
ma ei tea, ma ei tea.
liiga palju mõtteid ühe väikse minu jaoks.
am I heading for disaster.?
Tähelepanu! Oleme hetkel kesk uutmist ja taasdisainimist. Vabandame võimalike ebamugavuste ja veidrate kujunduselementide pärast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar