laupäev, märts 22, 2008

one is a lonely number.

ausaltöeldes ei ole mul aimugi, mida ma teile täna rääkima hakkan. aga millegipärast on mul tahtmine midagi rääkida. nagu mul alati on tahtmine roppumoodipalju rääkida.
täna ma avastasin, et ma olen läbi ja lõhki taim. ainult et selline, kellest siiamaani keegi sõltuvuses ei ole..

vaheajal .. mm. mittemidagi erilist. pidev ringi töllerdamine ja imelikkude asjade üle naermine. kuidagi kujunev promillitoos ja kentsakad mõtted. ema lõputööga majandamine ja pidev söömine...

ja me kõik oleme sõltlased. millegi, kellegi, hetke sõltlased. alati ei pruugigi sõltuvus olla halb...
halvast asjast ju sõltuvusse ei jää.?


praegu ei ole mul rohkem midagi öelda.
nägösh.

Kommentaare ei ole: