jonnitujud.

Hakkasin täna sellepeale mõtlema,et nii naljakas on mõnipäev - kõik algab ja on uus ja põnev ja isegi võibolla lootustandev..selline...õnnelikkulaadi.
Ja siis mõni järgmine hetk saab kellelgi sellest kõrini,et Sa nii kuradi õnnelik tahad koguaeg olla.Ja hakkab lihtsalt niisama lõbupärast nokkima.Tühi jauramine ja seosetu jutt on mind alati närvi ajanud.Siis tulebki peale tavaline jonnituju.Miski ei tundu enam nii päikseline ,kui ärgates ja iga pisemgi detail ajab närvi.Tahaks lausa karjuda mõnikord.
Täna oli järjekordselt selline värk.Mhmh.Sain üle.Ja õhtu on seekord hommikust targem.Aight.(No loodan vähemalt,et on...)

Kael valutab.See on nii veider kuidagist.Selline terav ja torgib.Jap.Naerma ajab juba lõpuks.



...And I keep hearing the same old song.'






Viimasel ajal olen ma mõelnud seda ka ,et.Mõned inimesed kaovad.Kuidagi,see õigeaeg läheb mööda ja siis mõne aja pärast avastad,et need inimesed on Su elust läinud.
Mõned võibolla ajutiselt.
See teeb mõniaeg kuidagi nukraks.
Aga vägisi ei hoia kedagi kinni.



/..Tender like a night in June
Sweeter than a honeymoon
Brighter than a silver spoon
Just as crazy as a loon../<---Ray Charles,Sweet Potato Pie.



Liisu on Päikese all.
Ta võiks juba tagasi tulla.ää.
Sestet ma ei ole teda juba nii ammu näinud.
Votmis.!
(L)



Alati,Kärt.
Armastan Teid ka,Pätikad;)


STAY TUNED!